Kirikutekstiilid 4. Eduard Dross ja majad

Nagu eelmises postituses mainitud tegutses Eduard Dross 1860. aastatel apteeker Th. Bienerti majas Aleksandri ja Uueturu tänava nurgal. Pika tegutsemisaja jooksul vahetas ta mitu korda oma elukohta ja ettevõte asukohta.

1829. aastal oli Eduard Drossi tulevane äi J. Chr. Brücker ostnud krundi koos majaga praeguse Munga ja Kompanii tänava nurgal (Munga 9 / Kompanii 12). 1870. a. päris krundi tema tütar Johanna Dross koos Ed. Drossiga. Krundil oli kaks maja ning Drosside ajal tehti neile mitmeid juurde- ja ümberehitusi. Sealsamas Munga tänaval asus ka Ed. Drossi kirikutarvete töökoda ning väidetavalt J. Drossi kirikutele määratud tikandite töökoda. 1878. a. müüdi krunt rätsep A. Postile.

Eduard Drossi töökoda on asunud aadressil Vene tänav 8 Puusilla lähedal teiselpool Emajõge. 28. detsembril 1881. a. põles see maja koos kõrvalhoonetega maani maha ning pärast seda pani Ed. Dross krundi müüki. 19. sajandi lõpul on metallivalu ja kirikutarvete töökoda asunud ka Vallikraavi tänaval.

1896. aasta jaanuaris ostis Eduard Dross Lutsu tänaval kaks krunti koos ühekorruseliste kivimajadega nr. 10 ja 12. Majas number 10 oli seitsme-toaline korter koos töökojaga, majas nr. 12 kolme-toaline korter. 1920. aastal olles 83-aastane kinkis Eduard Dross majad ja krundid oma tütrele Marthale. Oma sissetuleku said nad ruumide üürimisest. Majas nr. 10 elas 1. novembrini 1926 üürilisena Ed. Drossi surnud tütre Emma abikaasa Eugen Pikkel koos oma uue naise ja tütrega. Samas oli ka metallitöökoda (6-toalisest korterist olid kolm tuba E. Pikkeli äri jaoks). 1926. aastal müüs Martha Dross majad isa teadmisel Karl Lubja’le. 1928. aastal sõlmis M. Dross K. Lubja’ga lepingu, mille kohaselt üüris ta maja Lutsu tn. 12 neljateistkümneks aastaks endale elukorteriks. Arvatavasti elas Eduard Dross koos tütrega oma elupäevade lõpuni 1929. aastal selles majas. Martha Dross lahkus Eestist 1939. aastal.

Maja Lutsu tn. 10, kus Ed. Dross 30 aastat elas ja töötas, põles 10. juulil 1941. aastal. Aastatel 1969–70 oli kavas majade nr. 10 ja 12 krundile ehitada Tartu trusti “Põllumajandusehitus” 2-korruseline õppebaasihoone. Maja nr. 10 kohal oli 1967. aastal „mahapõlenud maja vundament ja kirdeosas vana kelder“. Maja nr. 12 oli kavas lammutada. 1990. aastal aga plaaniti hoopis selle hoone katuse ja fassaadi restaureerimist, milleks oli tellitud ka eelarve. 2011. aastal korraldati arhitektuurivõistlus eesmärgiga saada krundile arhitektuurne lahendus. Võistluse võitis KOKO Arhitektide korterelamu (8 korterit ja äripind). Maja nr. 12 oli projekteerimistingimustega lubatud lammutada. Kui 2011. aastal oli majal nr. 12 veel eterniitkatus peal, siis järgmise aasta juulis oli maja juba katuseta. Maja nr. 10 krundil asus parkla. Maja nr. 12 lammutati 2016. aasta kevadel. 2017. aastal valmis AB Eek & Mutso projekti järgi uus mõlemat krunti hõlmav 29 korteriga elumaja.

Ehkki kõrval asuva maja nr. 8 kohandamisel Mänguasjamuuseumiks 2002–2003. aastal lubas restaureerimiskontseptsioon lammutada hoone idaküljel oleva kunagise maja nr. 10 otsaseina, on see siiski alles ja annab viimase säilinud detailina meile märku majast, kus Eduard Dross elas ja kus asus tema kirikutarvete ettevõte.

Eduard Drossi perekonnaga on seotud olnud ka naaberhoone, milles tänapäeval asub Tartu Mänguasjamuuseum. See maja (Lutsu 8) koos kõrvalhoonega kuulus aastatel 1904–1940 Ed. Drossi väimehe Johannes Fischeri vallalisele õele Bertha Fischerile (1870–?), kes sai oma sissetulekud korterite üürimisest. 1921. aastast elasid Bertha Fisheri majas lisaks üürilistele ka tema Venemaalt Eestisse opteerunud vend Ernst (1866–?) ja vennanaine Karoline. Karoline oli laulu ja muusika õpetaja ning töötas mõnda aega A. Salomoni eraalgkoolis, Ernst oli hariduselt keemik, lõpetanud Tartu Ülikooli. Eestis olles töötas ta lühikest aega raamatupidajana Georg Fischeri vankritööstuses ning keemikuna A le Coq’i õlletehases.
Testamendiga 7. juunist 1939. a. määras Bertha Fischer oma vara pärijaks Ed. Drossi tütrepoja Georg Fischeri. Kuid nagu Eduard Drossi Eestisse jäänud järeltulijad nii lahkus ka Bertha Fischer 1939. aasta oktoobris Saksamaale. Samuti lahkusid tema vend ja vennanaine. Maja sai uue, eestlasest omaniku.