Pilk ajalukku 16. Presidendi töökabineti seinavaibad
|

Pilk ajalukku 16. Presidendi töökabineti seinavaibad

ByMarju Raabe

Kirjutan taaskord ja nüüd juba teema lõpetuseks presidendi kantselei hoone tekstiilidest. Koosolekute ruumi ja presidendi töökabineti seinad kaeti maja valmimise ajal Adamson-Ericu kavandatud ja Pärnu Linakombinaadis kootud tekstiiltapeetidega. Koosolekute ruumi tapeet oli beeži värvi ja sellel olid vapilõvide kujutised. Töökabineti seinakate oli sinine ning viikinglaeva ja mõõga kujutisega. Nendest tapeetidest võib lugeda minu artiklist eelmisel…

Pilk ajalukku 15. Claire Hallik

Pilk ajalukku 15. Claire Hallik

ByMarju Raabe

Seekord teen kõrvalpõike hoopis silmuskudumise maailma. Minu ema raamatute hulgas oli Claire Halliku raamat “Silmuskudumine”. Selle mustal kaanel oli kolm lõngakera. Vaatasin seda raamatut lapsena korduvalt ja korduvalt. Mällu sööbis autori nimi, kuid Claire Hallik oli minu jaoks aastakümneid ainult nimi raamatukaanel. Kohtan “ainult nimesid” kurvastavalt tihti oma tekstiiliajaloo uurimistöös. Seda suurem oli rõõm, kui…

Pilk ajalukku 14. Mõttuse – Risbergi põrandavaip

Pilk ajalukku 14. Mõttuse – Risbergi põrandavaip

Byadmin

Olen kirjutanud kahest Aarne Mõttuse kavandatud vaibast. Nüüd tuleb juttu kolmandast. Kui eelmised olid seinavaibad, siis seekord on tegemist põrandavaibaga. 1939. aasta novembris tellis Vabariigi Presidendi Kantselei Linda Risbergi põranda- ja seinavaibatööstuselt villase sõlmtehnikas põrandavaiba kantseleihoone koosolekutesaali eesruumi. Vaiba kavandi autor oli kunstnik Aarne Mõttus. Teadaolevalt ei ole see vaip säilinud ja seetõttu on selle…

Pilk ajalukku 13. Presidendi kantselei hoone vapivaip

Pilk ajalukku 13. Presidendi kantselei hoone vapivaip

ByMarju Raabe

Üle-eelmises postituses kirjutasin lepingu sõlmimist kujutavast vaibast, mida kavandati presidendi kantselei hoone koosolekute ruumi seinale (vt. siit). Juba enne, kui selle vaiba tööjoonis valmis sai, hakati tegema ettevalmistusi teisegi vaiba – vapivaiba – saamiseks. 20. detsembril 1939. aastal toimunud koosolekul esitas arhitekt Alar Kotli pr. Koski kuldtikandiga seinakatte kolm kavandit. Komisjoni liikmed leidsid, et kavandite…

Muljeid näituselt 5. Võimust ja vastutusest

Muljeid näituselt 5. Võimust ja vastutusest

ByMarju Raabe

Näitus “Vaikelud rahvuslikel motiividel”koostaja: Jaanus SammaEesti Tarbekunsti- ja Disainiuuseum Olgu kohe algatuseks öeldud, et see näitus on kunstinäitus. Siit ei ole mõtet otsida faktitäpsust ja sügavuti minevat analüüsi. Näituse kuraator Jaanus Samma on kunstnik ja mitte kunstiteadlane või ajaloolane. Tegemist on kunstniku tunnete-mõtete vormistusega näituse kujul. Näituse tutvustuses on kirjas: Kunstnik Jaanus Samma on rahvuslikkuse…

Pilk ajalukku 12. Aarne Mõttuse seinavaiba lugu

Pilk ajalukku 12. Aarne Mõttuse seinavaiba lugu

ByMarju Raabe

1938. aastal valmis Kadriorus arhitekt Alar Kotli projekti järgi presidendi kantselei hoone. Selle sisekujunduse loomisel olid tegevad arhitekt Olev Siinmaa ning kunstnikud Richard Wunderlich, Günther Reindorff, Voldemar Kaarma, Adamson-Eric ja Aarne Mõttus. Adamson-Eric kavandas koosolekuteruumi ja presidendi kabineti tekstiiltapeedid, millest kirjutasin viimatises “Muinsuskaitse aastaraamatus”. Koosolekuteruumi oli kavas kududa kaks vaipa. Suurema vaiba jaoks oli ruumi…

Pilk ajalukku 11. Kunstnik Aarne Mõttus

Pilk ajalukku 11. Kunstnik Aarne Mõttus

ByMarju Raabe

Sissejuhatuseks paarile järgnevale vaibateemale kirjutan seekord kunstnik Aarne Mõttusest (ka Arne, Mõtus, 1900-1987). “Eesti kunsti- ja arhitektuuri biograafiline leksikon” (1996) annab teada, et Aarne Mõttus oli tarbekunstnik ja -graafik. Lõpetas arvatavasti 1930. aastal Viini kunsttööstuskooli. Enne seda õppis ta aastatel 1922-1926 Tartu Ülikoolis. Andmed Aarne Mõttuse kohta on leksikonis (ja üleüldse) üsna puudulikud. Olulise täpsutusena…

Pilk ajalukku 10. Seto tikand ja Ankur-tikkimislõng

Pilk ajalukku 10. Seto tikand ja Ankur-tikkimislõng

ByMarju Raabe

1930. aastatel lasi Briti niidi- ja lõngafirma “Ankur” peakorteriga Viinis trükkida postkaardid, millel on kujutatud seto pealiniku otsad. Kahte erinevat värvilist postkaarti anti välja kokku 10 000 tükki ning need jagati välja Eesti koolidele. Küllap oli postkaartide väljaandmine reklaam firma “Ankur” toodetele, et neid ikka rohkem ka Eestimaa pinnal kasutataks. Aga miks just seto tikand…

Pilk ajalukku 9. Mööbel, tikitud katteriie ja tikkija-perenaine

Pilk ajalukku 9. Mööbel, tikitud katteriie ja tikkija-perenaine

ByMarju Raabe

Tänane postitus on väike aga oluline kõrvalepõige vaipade juurest. Seekord kirjutan ma tikitud mööblikangast. 1936. aasta 30. aprilli ajalehest “Uus Eesti” saame teada: Rakü näitus tõi vaataja silma ette kõik nood kunstipärased esemed, mis on määratud selleks, et nad kaunistaksid meie kodusid ja meid endid, olles ühteaegu tarbe- kui ka kunstiesemeiks. Rakenduskunst tungib üha rohkem…

Pilk ajalukku 8. Taevas vaibaks

Pilk ajalukku 8. Taevas vaibaks

ByMarju Raabe

Tallinna Linnamuuseumi kogus on eriline ja põnev seinavaip – “Põhjataevas” (TLM _ 11942 H 1085). Selle valmistas 1938.-1939. aastal Julie Borkvell (ka Borkwell, Julia, 1889-1968). Vaiba suurus on 3,6 x 2,6 meetrit ning see on sõlmitud villasest lõngast linasesse lõime. Julie Borkvell oli matemaatik Albert Borkvelli (1890-1963) abikaasa. Seekord lähen õige kerget teed ja pakun…

Pilk ajalukku 7. Kodutütarde kingitus Mari Raamotile

Pilk ajalukku 7. Kodutütarde kingitus Mari Raamotile

ByMarju Raabe

Kirjutasin mõnda aega tagasi vaibast, mille kinkisid kodutütred Konstantin Pätsile (vt. siit). See aga ei olnud esimene vaip, mille kodutütred üheskoos kingituseks tikkisid. Aasta varem oli Mari Raamot saanud 65. sünnipäeva kingituseks ristpistes tikitud seinavaiba, mis oli tema jaoks kavandatud ja mille valmistasid kodutütred ühistööna. Mari Raamot (1872-1966) oli Eesti seltskonnategelane ja kodundusõpetaja, Eesti naisriigikaitse…

Lootusetu lõimimine

Lootusetu lõimimine

ByMarju Raabe

2002. aasta sügisel toimunud sõnavõistluse I auhinna pälvis kirjanik Ain Kaalep, kes pakkus sõna “integratsioon” asemele eestipärase “lõimimine”. “3. (Euroopa) integratsiooni kõrval lõimimine, lõiming. Uued tuletised on tehtud väga vanast tüvest lõim : lõime metafoorse kujutluse alusel. Euroopa eri osad ühtlustuvad ja ühinevad tervikuks, mida piltlikult nagu kangast seovad lõimelõngad. Samast tüvest saame ka tarvilikud…

Pilk ajalukku 6. Kirjutuslaua vaip

Pilk ajalukku 6. Kirjutuslaua vaip

ByMarju Raabe

Aasta oli siis 2004, kui ma käisin Tallinna lähistel Rannamõisa kirikus sealsete tekstiilidega tutvumas. Altariesisel astmestikul oli huvitava kujuga vaip. Sobis see sinna kenasti ehkki ei tundunud just selle asukoha jaoks tehtud. Alles hulk aega hiljem sain ma teada, millega on algselt tegemist olnud – see on kirjutuslaua vaip. Kirjutuslaua vaipasid valmistati 1930. aastatel ja…

Muljeid näituselt 4. “Mare Kelpman. Värvikood”

Muljeid näituselt 4. “Mare Kelpman. Värvikood”

ByMarju Raabe

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis on väljas tekstiilikunstnik Mare Kelpmani looming – villaste kangaste näidised, fotod nendest kangastest valmistatud esemetest, ühe kangamustri loomise käik ning kõige tuntum kangas “Harlequin” paljudes erinevates värvides. Ekraanilt on võimalik vaadata intervjuud, milles kunstnik räägib tootemärgi Mare Kelpman Textile kujunemisest ja avab oma loomingu tagamaid. Meeldivalt üllatasid mind kangaste värvid,…

Pilk ajalukku 5. Wilhelmine Jaigi päikesevaip

Pilk ajalukku 5. Wilhelmine Jaigi päikesevaip

ByMarju Raabe

Seekord ei kirjuta ma midagi uut. Kogun siia vaid kokku teabekillud ühe Eesti Rahva Muuseumi kogus oleva toreda ja tähelepanuväärse vaiba kohta. 1933. aastal suri kirjanik Juhan Jaigi 3-aastane poeg Peep sarlakitesse. Leina leevendamiseks hakkas Juhan Jaigi abikaasa Wilhelmine (1898-1992) valmistama vaipa. Selleks õppis ta ära sõlmtehnika. Sel ajal oli see tehnika Eestis küllaltki populaarne….

Pilk ajalukku 4. Edelgard Nõmmik

Pilk ajalukku 4. Edelgard Nõmmik

ByMarju Raabe

Eelmistes postitustes kirjutasin ma kahest riigipea K. Pätsile kingitud vaibast. Üks neist oli kodutütarde ühine kingitus. Teise kinkisid Saaremaa naiskodukaitsjad ja kodutütred. Mõlema vaiba autor oli kunstnik Eda Nõmmik Tartust. Aga kes oli Eda Nõmmik? Eda, Edda, Eddi, Eddy, Ede … Edelgard Nõmmik. Edelgard Nõmmik (neiupõlvenimega Kruus) sündis 1902. aastal Tallinnas. 1928. aastal lõpetas ta…

Pilk ajalukku 3. Saarlaste kingitus presidendile

Pilk ajalukku 3. Saarlaste kingitus presidendile

ByMarju Raabe

Kodutütarde vaip ei olnud ainuke, mille riigipea Konstantin Päts kingiks sai. 1936. aastal kinkis Reet Kurrik riigivanemale eesti vöödest valmistatud vaiba. Reet Kurrik (1849–1948) on Eesti tekstiiliajaloos oluline isik. Ta korraldas aastatel 1885-1905 Suure-Jaanis Enge mõisas kangakudumise ja käsitöö kursuseid. Temast kirjutan ehk kunagi edaspidi lähemalt. 1939. aastal kinkisid Oru kodunduskeskkooli õpilased presidendile vaiba, mille…

Pilk ajalukku 2. Kodutütarde tikitud vaip

Pilk ajalukku 2. Kodutütarde tikitud vaip

ByMarju Raabe

1938. aastal kinkisid kodutütred riigipeale Konstantin Pätsile seinavaiba. Sellest vaibast on päris palju kirjutatud. Soovitan lugeda asjaosaliste meenutusi artiklites “Kuidas Misso talutüdruk presidendile vaipa tikkis”, “Viikinglaevadega vaiba lugu” (“Videvik” 22.11.2007) ja “Veel viikingivaibast” (“Videvik” 5.6.2008). Panen olulisema teabe selle vaiba kohta ka siia oma ajaveebi kirja, et üks killuke Eesti tekstiiliajaloost oleks ka siin minu…

Pilk ajalukku 1. Anita Laigo ja Aleksander Träss

Pilk ajalukku 1. Anita Laigo ja Aleksander Träss

ByMarju Raabe

Tekstiilikunstnik Anita Laigo (1901-1984, kuni 1938. a. Obst, Oeste) lõpetas 1923. aastal Kõrgema Kunstikooli “Pallas” joonistusõpetajana ja 1926. aastal sama kooli maali eriala Nikolai Triigi õpilasena. 1931. aastal läbis ta Tartu Naisühingu korraldatud pooleaastase kangakudumise kursuse ja aastatel 1932-1935 Tartu Naisühingu käsitöökooli kolmeaastase kangakudumise kursuse. Pärast “Pallase” lõpetamist töötas Anita Laigo kolm aastat Ambla põllumajandusgümnaasiumi…

Muljeid rüiuvaipade näituselt

Muljeid rüiuvaipade näituselt

ByMarju Raabe

Sel kevadel oli võimalus nautida Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis Eesti kunstnike loodud rüiuvaipasid. Kahte näitusesaali oli välja pandud 53 rüiut muuseumi enda kogust. Vaid üks vaip oli väljastpoolt muuseumi – Anna Gerretzi “Signatuur”. Näitusesarja “Fookus” eesmärk on näidata oma muuseumi kogus olevaid museaale. Eks see ongi oluline, et muuseum näitab eeskätt oma kogusid. Kes muu…