Muljeid näituselt 5. Võimust ja vastutusest

Muljeid näituselt 5. Võimust ja vastutusest

Näitus “Vaikelud rahvuslikel motiividel”koostaja: Jaanus SammaEesti Tarbekunsti- ja Disainiuuseum Olgu kohe algatuseks öeldud, et see näitus on kunstinäitus. Siit ei ole mõtet otsida faktitäpsust ja sügavuti minevat analüüsi. Näituse kuraator Jaanus Samma on kunstnik ja mitte kunstiteadlane või ajaloolane. Tegemist on kunstniku tunnete-mõtete vormistusega näituse kujul. Näituse tutvustuses on kirjas: Kunstnik Jaanus Samma on rahvuslikkuse…

Pilk ajalukku 12. Aarne Mõttuse seinavaiba lugu

Pilk ajalukku 12. Aarne Mõttuse seinavaiba lugu

1938. aastal valmis Kadriorus arhitekt Alar Kotli projekti järgi presidendi kantselei hoone. Selle sisekujunduse loomisel olid tegevad arhitekt Olev Siinmaa ning kunstnikud Richard Wunderlich, Günther Reindorff, Voldemar Kaarma, Adamson-Eric ja Aarne Mõttus. Adamson-Eric kavandas koosolekuteruumi ja presidendi kabineti tekstiiltapeedid, millest kirjutasin viimatises “Muinsuskaitse aastaraamatus”. Koosolekuteruumi oli kavas kududa kaks vaipa. Suurema vaiba jaoks oli ruumi…

Pilk ajalukku 11. Kunstnik Aarne Mõttus

Pilk ajalukku 11. Kunstnik Aarne Mõttus

Sissejuhatuseks paarile järgnevale vaibateemale kirjutan seekord kunstnik Aarne Mõttusest (ka Arne, Mõtus, 1900-1987). “Eesti kunsti- ja arhitektuuri biograafiline leksikon” (1996) annab teada, et Aarne Mõttus oli tarbekunstnik ja -graafik. Lõpetas arvatavasti 1930. aastal Viini kunsttööstuskooli. Enne seda õppis ta aastatel 1922-1926 Tartu Ülikoolis. Andmed Aarne Mõttuse kohta on leksikonis (ja üleüldse) üsna puudulikud. Olulise täpsutusena…

Pilk ajalukku 10. Seto tikand ja Ankur-tikkimislõng

Pilk ajalukku 10. Seto tikand ja Ankur-tikkimislõng

1930. aastatel lasi Briti niidi- ja lõngafirma “Ankur” peakorteriga Viinis trükkida postkaardid, millel on kujutatud seto pealiniku otsad. Kahte erinevat värvilist postkaarti anti välja kokku 10 000 tükki ning need jagati välja Eesti koolidele. Küllap oli postkaartide väljaandmine reklaam firma “Ankur” toodetele, et neid ikka rohkem ka Eestimaa pinnal kasutataks. Aga miks just seto tikand…

Pilk ajalukku 9. Mööbel, tikitud katteriie ja tikkija-perenaine

Pilk ajalukku 9. Mööbel, tikitud katteriie ja tikkija-perenaine

Tänane postitus on väike aga oluline kõrvalepõige vaipade juurest. Seekord kirjutan ma tikitud mööblikangast. 1936. aasta 30. aprilli ajalehest “Uus Eesti” saame teada: Rakü näitus tõi vaataja silma ette kõik nood kunstipärased esemed, mis on määratud selleks, et nad kaunistaksid meie kodusid ja meid endid, olles ühteaegu tarbe- kui ka kunstiesemeiks. Rakenduskunst tungib üha rohkem…

Pilk ajalukku 8. Taevas vaibaks

Pilk ajalukku 8. Taevas vaibaks

Tallinna Linnamuuseumi kogus on eriline ja põnev seinavaip – “Põhjataevas” (TLM _ 11942 H 1085). Selle valmistas 1938.-1939. aastal Julie Borkvell (ka Borkwell, Julia, 1889-1968). Vaiba suurus on 3,6 x 2,6 meetrit ning see on sõlmitud villasest lõngast linasesse lõime. Julie Borkvell oli matemaatik Albert Borkvelli (1890-1963) abikaasa. Seekord lähen õige kerget teed ja pakun…

Pilk ajalukku 7. Kodutütarde kingitus Mari Raamotile

Pilk ajalukku 7. Kodutütarde kingitus Mari Raamotile

Kirjutasin mõnda aega tagasi vaibast, mille kinkisid kodutütred Konstantin Pätsile (vt. siit). See aga ei olnud esimene vaip, mille kodutütred üheskoos kingituseks tikkisid. Aasta varem oli Mari Raamot saanud 65. sünnipäeva kingituseks ristpistes tikitud seinavaiba, mis oli tema jaoks kavandatud ja mille valmistasid kodutütred ühistööna. Mari Raamot (1872-1966) oli Eesti seltskonnategelane ja kodundusõpetaja, Eesti naisriigikaitse…

Lootusetu lõimimine

Lootusetu lõimimine

2002. aasta sügisel toimunud sõnavõistluse I auhinna pälvis kirjanik Ain Kaalep, kes pakkus sõna “integratsioon” asemele eestipärase “lõimimine”. “3. (Euroopa) integratsiooni kõrval lõimimine, lõiming. Uued tuletised on tehtud väga vanast tüvest lõim : lõime metafoorse kujutluse alusel. Euroopa eri osad ühtlustuvad ja ühinevad tervikuks, mida piltlikult nagu kangast seovad lõimelõngad. Samast tüvest saame ka tarvilikud…

Pilk ajalukku 6. Kirjutuslaua vaip

Pilk ajalukku 6. Kirjutuslaua vaip

Aasta oli siis 2004, kui ma käisin Tallinna lähistel Rannamõisa kirikus sealsete tekstiilidega tutvumas. Altariesisel astmestikul oli huvitava kujuga vaip. Sobis see sinna kenasti ehkki ei tundunud just selle asukoha jaoks tehtud. Alles hulk aega hiljem sain ma teada, millega on algselt tegemist olnud – see on kirjutuslaua vaip. Kirjutuslaua vaipasid valmistati 1930. aastatel ja…

Muljeid näituselt 4. “Mare Kelpman. Värvikood”

Muljeid näituselt 4. “Mare Kelpman. Värvikood”

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum 3. juuni – 11. september 2022 Kuraator: Kai Lobjakas Kujundus: Anneli Arusaar ja Mare Kelpman Graafiline disain: Helmi Arrak Video: Virko Veskoja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis on väljas tekstiilikunstnik Mare Kelpmani looming – villaste kangaste näidised, fotod nendest kangastest valmistatud esemetest, ühe kangamustri loomise käik ning kõige tuntum kangas “Harlequin”…

Pilk ajalukku 5. Wilhelmine Jaigi päikesevaip

Pilk ajalukku 5. Wilhelmine Jaigi päikesevaip

Seekord ei kirjuta ma midagi uut. Kogun siia vaid kokku teabekillud ühe Eesti Rahva Muuseumi kogus oleva toreda ja tähelepanuväärse vaiba kohta. 1933. aastal suri kirjanik Juhan Jaigi 3-aastane poeg Peep sarlakitesse. Leina leevendamiseks hakkas Juhan Jaigi abikaasa Wilhelmine (1898-1992) valmistama vaipa. Selleks õppis ta ära sõlmtehnika. Sel ajal oli see tehnika Eestis küllaltki populaarne….

Pilk ajalukku 4. Edelgard Nõmmik

Pilk ajalukku 4. Edelgard Nõmmik

Eelmistes postitustes kirjutasin ma kahest riigipea K. Pätsile kingitud vaibast. Üks neist oli kodutütarde ühine kingitus. Teise kinkisid Saaremaa naiskodukaitsjad ja kodutütred. Mõlema vaiba autor oli kunstnik Eda Nõmmik Tartust. Aga kes oli Eda Nõmmik? Eda, Edda, Eddi, Eddy, Ede … Edelgard Nõmmik. Edelgard Nõmmik (neiupõlvenimega Kruus) sündis 1902. aastal Tallinnas. 1928. aastal lõpetas ta…

Pilk ajalukku 3.  Saarlaste kingitus presidendile

Pilk ajalukku 3. Saarlaste kingitus presidendile

Kodutütarde vaip ei olnud ainuke, mille riigipea Konstantin Päts kingiks sai. 1936. aastal kinkis Reet Kurrik riigivanemale eesti vöödest valmistatud vaiba. Reet Kurrik (1849–1948) on Eesti tekstiiliajaloos oluline isik. Ta korraldas aastatel 1885-1905 Suure-Jaanis Enge mõisas kangakudumise ja käsitöö kursuseid. Temast kirjutan ehk kunagi edaspidi lähemalt. 1939. aastal kinkisid Oru kodunduskeskkooli õpilased presidendile vaiba, mille…

Pilk ajalukku. Kodutütarde tikitud vaip

Pilk ajalukku. Kodutütarde tikitud vaip

1938. aastal kinkisid kodutütred riigipeale Konstantin Pätsile seinavaiba. Sellest vaibast on päris palju kirjutatud. Soovitan lugeda asjaosaliste meenutusi artiklites “Kuidas Misso talutüdruk presidendile vaipa tikkis”, “Viikinglaevadega vaiba lugu” (“Videvik” 22.11.2007) ja “Veel viikingivaibast” (“Videvik” 5.6.2008). Panen olulisema teabe selle vaiba kohta ka siia oma ajaveebi kirja, et üks killuke Eesti tekstiiliajaloost oleks ka siin minu…

Pilk ajalukku. Anita Laigo ja Aleksander Träss

Pilk ajalukku. Anita Laigo ja Aleksander Träss

Tekstiilikunstnik Anita Laigo (1901-1984, kuni 1938. a. Obst, Oeste) lõpetas 1923. aastal Kõrgema Kunstikooli “Pallas” joonistusõpetajana ja 1926. aastal sama kooli maali eriala Nikolai Triigi õpilasena. 1931. aastal läbis ta Tartu Naisühingu korraldatud pooleaastase kangakudumise kursuse ja aastatel 1932-1935 Tartu Naisühingu käsitöökooli kolmeaastase kangakudumise kursuse. Pärast “Pallase” lõpetamist töötas Anita Laigo kolm aastat Ambla põllumajandusgümnaasiumi…

Muljeid rüiuvaipade näituselt

Muljeid rüiuvaipade näituselt

“Fookus. Rüiuvaibad” Koht: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Aeg: 25.03.-29.05.2022 Kuraatorid: Helen Adamson, Kai Lobjakas Kujundaja: Jaana Jüris Graafiline kujundaja: Tuuli Aule Teostus: Valge Kuup Studio Sel kevadel oli võimalus nautida Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis Eesti kunstnike loodud rüiuvaipasid. Kahte näitusesaali oli välja pandud 53 rüiut muuseumi enda kogust. Vaid üks vaip oli väljastpoolt muuseumi –…

Muljeid näituselt

Muljeid näituselt

Kadi Pajupuu “Rannajoon”, Viimsi Jaakobi kirik, dets. 2021 – jaan. 2022, kuraator Erkki Juhandi Mul oli hiljuti rõõm vaadata Viimsi Jaakobi kirikus näitusel “Rannajoon” tekstiilikunstnik Kadi Pajupuu loodud skulptuure ja pilte. Oma mõtete väljendamiseks on ta kasutanud erinevaid tekstiilmaterjale ja tekstiilitehnikaid. Esimesena haarasid mu pilgu ja südame adruvallid – lopsakad, käänduvad, rannaäärekarva, otsekui mererannast kiriku…

Muhu sukad ja vahvad naised

Muhu sukad ja vahvad naised

Eesti Rahva Muuseumis on viimaseid päevi avatud Muhu sukkade näitus “Meie argipäeva vidussepidamise aeg”. Muhu sukad on erilised selle poolest, et need on kootud väga peenikeste varrastega, eredat värvi lõngadest ja on kaunistatud rohkete keeruliste kirjadega. ERM-is on väljas 61 naise kootud sukad. Sukki endid on pisut rohkem, sest mõni naistest on kudunud neid lausa…

Makramee taastulek, makramee lahkumine

Makramee taastulek, makramee lahkumine

Paistab, et makramee hakkab taas moodi tulema. Hilja-aegu märkasin kusagil reklaami kursustele, kus õpitakse sõlmima makrameetehnikas hoidjat taimepoti riputamiseks. Mäletan, kuidas mu ema neid 1980. aastatel tegi. Eks tegin tema kõrval minagi. Peamiselt kasutas ta selleks heinapallinööri. Seda saadi teadagi kuidas – tuttavate kaudu. Ma ei tea, et heinapallinööri oleks poes müügil olnud. Meie vist…

Noppeid näituselt “Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis”

Noppeid näituselt “Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis”

Kumu 06.12.19–26.04.20 Kuraatorid: Tiina Abel, Anu Allas “Näitus keskendub Eesti ja Soome naiskunstnike loomingule 19. sajandi keskpaigast kuni 1950. aastate lõpuni. Lai ajaline haare lubab pöörata tähelepanu mitmetele naiskunstnikega seotud teemadele ja aitab vaatajate ette tuua seni väärilise tähelepanuta jäänud teosed. Näituse eesmärk on esile tõsta naise ja naiskunstniku eneseteadlikkuse kujunemise ja kunstiprotsessidega kohanemise viisid.”…