Mineviku meenutusi 3. Meeste ja naiste võrdsusest

Mineviku meenutusi 3. Meeste ja naiste võrdsusest

Meeste ja naiste võrdsus on teema, mis eriti nooremate naiste seas on tugevasti päevakorral. Praegugi on üleval üks selle-teemaline näitus Tallinnas, mille sisu on minu jaoks paljuski küsitav. Kuraatori teadmised endisaja elust-olust on õige pealiskaudsed ja lähtuvad tema soovist näha asju just nõnda nagu on praegusel ajal populaarne näha. Eks elasid ju siin Eestiski inimesed…

Kirikutekstiilid 2. Lõimeripsvaibad Eesti kirikutes

Kirikutekstiilid 2. Lõimeripsvaibad Eesti kirikutes

Järgnev kirjatükk on ümber tõstetud minu kirikutekstiilide ajaveebist. Püüan kaks ajaveebi aegamööda üheks teha. Seekordne sissekanne pärineb 2014. aasta lõpust ja on pisut täiendatud-tänapäevastatud. 5. oktoobril 2014. aastal oli mul rõõm osaleda Avinurme Elulaadikeskuses kangakudujate infopäeval “Lõimeripsilised põrandakatted”. Infopäeva esimeses osas olid ettekanded “Avinurme lõimeripsiliste põrandakatete kudumisest” (Veinika Västrik), “Mälestused lõimevaipade müümisest” (Ülle Tooming) ja…

Pilk ajalukku 23. Hilda Kamdron

Pilk ajalukku 23. Hilda Kamdron

Aasta tagasi siinses ajaveebis kunstnik Aarne Mõttusest kirjutades mainisin rahvarõivaid kujutavaid värvitahvleid etnograaf Helmi Kurriku 1938. aastal ilmunud raamatus “Eesti rahvarõivad”. Nende tahvlite autorid on Hilda Kamdron ja Aarne Mõttus. Seekordne sissekanne on Hilda Kamdronist. Hilda Kamdroni (ka Ilda, 1901-1972) elu ja tegevust on vähe uuritud. 1996. aastal välja antud “Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafilises…

Pilk ajalukku 22. Kes kirjutaks Mari Adamsonist?

Pilk ajalukku 22. Kes kirjutaks Mari Adamsonist?

Eesti tekstiiliajalooga tegeledes ei saa kuidagi jätta käsitlemata tekstiilikunstnik Mari Adamsoni elu ja tegevust. Kokkupuude temaga saab alguse juba 1923. aastal, mil ta 15-aastase tütarlapsena asus õppima Riigi Kunsttööstuskooli naiskäsitöö erialale, ning seotus Eesti kunstieluga kestab kuni tema surmani 2000. aastal. Mari Adamsoni peetakse Eesti tekstiilikunstnikuks number üks. Professionaalsest tekstiilikunstist rääkides alustavad erinevad autorid just…

Kirikutekstiilid 1. Käsitöövaibad altariruumis

Kirikutekstiilid 1. Käsitöövaibad altariruumis

See postitus on algselt avaldatud 28. aprillil 2020. aastal minu Kirikutekstiilide ajaveebis. Kuna postituse sisu haakub minu praeguse uurimistööge vaipade vallas, siis avaldan selle siin uuesti – kohendatuna ja täiendatuna. Varasemalt olen kirjutanud lõimeripsvaipadest kiriku pikihoones. Vaipu võib leida kiriku seinte vahel mujaltki. Seekord suundume kooriruumi ja heidame pilgu esmalt altarivaipadele. Need on vaibad, mis…

Mineviku meenutusi 2. Karneval

Mineviku meenutusi 2. Karneval

Walt Disney loodud tegelased olid väga olulised minu ja minu põlvkonnakaaslaste lapsepõlves. 1973. aastal ilmus raamat “Piilupart, Miki ja teised”. Mina sain selle küll juba kasutatuna ja ilmselt andsin oma tugeva panuse selle muutumisel veel rohkem “kapsaks”. Loetud sai seda kordi ja kordi. Muidugi jõudsid Disney tegelased Eestisse palju-palju varem. Mu mehe vanematekodus oli esikus…

Mineviku meenutusi 1. Taisi

Mineviku meenutusi 1. Taisi

Maarjamäe lossis Eesti Ajaloomuuseumi püsinäituse “Minu vaba riik” esimeses ruumis on seinal suur foto. Selle on teinud Viljandi fotograaf Jaan Riet 1915. aastal. Fotol on kõige pikem ja kõige lühem kutsealune Viljandimaal Esimese maailmasõja ajal – Juhan Riimann ja Juhan Päiel. Juhan Riimanni pikkus oli erinevate allikate põhjal 204 kuni 218 cm. Juhan Riimann sündis…

Pilk ajalukku 20. Mari Adamsoni vapivaip

Pilk ajalukku 20. Mari Adamsoni vapivaip

Mäletatavasti kavandas Aarne Mõttus 1940. aastal presidendi kantselei hoone koosolekute ruumi vapivaiba, mis jäi teostamata. Pärast sõda oli koosolekute ruumi otsaseinal vapivaibale mõeldud kohal nõukogude riigitegelaste – Lenini, Stalini ja Kalinini – fotod. 1948. aastast rippus seal õlimaal “Lenin Smolnõis”. Maja oli Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi valduses. 1974. aastal asetati vapivaibale mõeldud kohale vapivaip. Muidugi…

Pilk ajalukku 19. Põrandavaip Tallinna raekojas

Pilk ajalukku 19. Põrandavaip Tallinna raekojas

1936. aastal kinkis Kreenholmi puuvillasaaduste manufaktuuri valitsus Tallinna linnale raekoja saali kaunistamiseks sõlmtehnikas idamaises stiilis põrandavaiba. Vaiba suurus oli 4,5 x 5,5 (teistel andmetel 5 x 6) meetrit ning see oli tehtud Kreenholmi vabriku eritellimusel proua Riisbergi töökojas. Valmistamiseks olid valitud tumedamates toonides lõngad, et vaip oleks kooskõlas raekoja vana ajaloolise saali üldilmega. Volikogu saalis,…

Pilk ajalukku 18. Adamson-Ericu vaipade valmistajatest

Pilk ajalukku 18. Adamson-Ericu vaipade valmistajatest

Alates sellest, kui hakkasin rohkem kui kakskümmend aastat tagasi uurima Eesti kirikutekstiile, on mind huvitanud mitte ainult tekstiilide kujunduse loonud kunstnikud, vaid ka esemete teostajad. Sageli ei ole neid inimesi nimetatud. Adamson-Ericu loomingut uurides jäid mulle silma mõned tegijad, kellele tänases postituses tähelepanu pööran. Ja nagu sageli tekstiiliajalugu uurides juhtub – ei pääse me riivamast…

Pilk ajalukku 17. “Ussikuningas”

Pilk ajalukku 17. “Ussikuningas”

Eesti vaiba- ja tekstiilikunsti alguspunktiks on hakatud lugema kunstnik Oskar Kallise (1892-1918) vaibakavandeid aastast 1915. Need on teadaolevalt esimesed vaibakavandid, mis on loonud professionaalne kunstnik. Üks neist kavanditest on “Ussikuningas”. Oskar Kallis õppis aastatel 1906-1907 ning 1913-1917 Ants Laikmaa ateljeekoolis ja täiendas end 1912-1913 Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustel. Ta oli esimene kunstnik, kes omandas kunstihariduse Eestis….

Pilk ajalukku 16. Presidendi töökabineti seinavaibad

Pilk ajalukku 16. Presidendi töökabineti seinavaibad

Presidendi kantselei hoone koosolekute ruumi ja kabineti seinad kaeti maja valmimise ajal Adamson-Ericu kavandatud ja Pärnu Linakombinaadis kootud tekstiiltapeetidega. Koosolekute ruumi tapeet oli beeži värvi ja sellel olid vapilõvide kujutised. Töökabineti seinakate oli sinine ning viikinglaeva ja mõõga kujutisega. Nendest tapeetidest võib lugeda minu artiklist eelmisel aastal ilmunud “Muinsuskaitse aastaraamatus” (lk. 76).Paraku küll ei jõudnud…

Pilk ajalukku 15. Claire Hallik

Pilk ajalukku 15. Claire Hallik

Seekord teen kõrvalpõike hoopis silmuskudumise maailma. Minu ema raamatute hulgas oli Claire Halliku raamat “Silmuskudumine”. Selle mustal kaanel oli kolm lõngakera. Vaatasin seda raamatut lapsena korduvalt ja korduvalt. Mällu sööbis autori nimi, kuid Claire Hallik oli minu jaoks aastakümneid ainult nimi raamatukaanel. Kohtan “ainult nimesid” kurvastavalt tihti oma tekstiiliajaloo uurimistöös. Seda suurem oli rõõm, kui…

Pilk ajalukku 14. Mõttuse – Risbergi põrandavaip

Pilk ajalukku 14. Mõttuse – Risbergi põrandavaip

Olen kirjutanud kahest Aarne Mõttuse kavandatud vaibast. Nüüd tuleb juttu kolmandast. Kui eelmised olid seinavaibad, siis seekord on tegemist põrandavaibaga. 1939. aasta novembris tellis Vabariigi Presidendi Kantselei Linda Risbergi põranda- ja seinavaibatööstuselt villase sõlmtehnikas põrandavaiba kantseleihoone koosolekutesaali eesruumi. Vaiba kavandi autor oli kunstnik Aarne Mõttus. Teadaolevalt ei ole see vaip säilinud ja seetõttu on selle…

Pilk ajalukku 13. Presidendi kantselei hoone vapivaip

Pilk ajalukku 13. Presidendi kantselei hoone vapivaip

Üle-eelmises postituses kirjutasin lepingu sõlmimist kujutavast vaibast, mida kavandati presidendi kantselei hoone koosolekute ruumi seinale (vt. siit). Juba enne, kui selle vaiba tööjoonis valmis sai, hakati tegema ettevalmistusi teisegi vaiba – vapivaiba – saamiseks. 20. detsembril 1939. aastal toimunud koosolekul esitas arhitekt Alar Kotli pr. Koski kuldtikandiga seinakatte kolm kavandit. Komisjoni liikmed leidsid, et kavandite…

Muljeid näituselt 5. Võimust ja vastutusest

Muljeid näituselt 5. Võimust ja vastutusest

Näitus “Vaikelud rahvuslikel motiividel”koostaja: Jaanus SammaEesti Tarbekunsti- ja Disainiuuseum Olgu kohe algatuseks öeldud, et see näitus on kunstinäitus. Siit ei ole mõtet otsida faktitäpsust ja sügavuti minevat analüüsi. Näituse kuraator Jaanus Samma on kunstnik ja mitte kunstiteadlane või ajaloolane. Tegemist on kunstniku tunnete-mõtete vormistusega näituse kujul. Näituse tutvustuses on kirjas: Kunstnik Jaanus Samma on rahvuslikkuse…

Pilk ajalukku 12. Aarne Mõttuse seinavaiba lugu

Pilk ajalukku 12. Aarne Mõttuse seinavaiba lugu

1938. aastal valmis Kadriorus arhitekt Alar Kotli projekti järgi presidendi kantselei hoone. Selle sisekujunduse loomisel olid tegevad arhitekt Olev Siinmaa ning kunstnikud Richard Wunderlich, Günther Reindorff, Voldemar Kaarma, Adamson-Eric ja Aarne Mõttus. Adamson-Eric kavandas koosolekuteruumi ja presidendi kabineti tekstiiltapeedid, millest kirjutasin viimatises “Muinsuskaitse aastaraamatus”. Koosolekuteruumi oli kavas kududa kaks vaipa. Suurema vaiba jaoks oli ruumi…

Pilk ajalukku 11. Kunstnik Aarne Mõttus

Pilk ajalukku 11. Kunstnik Aarne Mõttus

Sissejuhatuseks paarile järgnevale vaibateemale kirjutan seekord kunstnik Aarne Mõttusest (ka Arne, Mõtus, 1900-1987). “Eesti kunsti- ja arhitektuuri biograafiline leksikon” (1996) annab teada, et Aarne Mõttus oli tarbekunstnik ja -graafik. Lõpetas arvatavasti 1930. aastal Viini kunsttööstuskooli. Enne seda õppis ta aastatel 1922-1926 Tartu Ülikoolis. Andmed Aarne Mõttuse kohta on leksikonis (ja üleüldse) üsna puudulikud. Olulise täpsutusena…

Pilk ajalukku 10. Seto tikand ja Ankur-tikkimislõng

Pilk ajalukku 10. Seto tikand ja Ankur-tikkimislõng

1930. aastatel lasi Briti niidi- ja lõngafirma “Ankur” peakorteriga Viinis trükkida postkaardid, millel on kujutatud seto pealiniku otsad. Kahte erinevat värvilist postkaarti anti välja kokku 10 000 tükki ning need jagati välja Eesti koolidele. Küllap oli postkaartide väljaandmine reklaam firma “Ankur” toodetele, et neid ikka rohkem ka Eestimaa pinnal kasutataks. Aga miks just seto tikand…

Pilk ajalukku 9. Mööbel, tikitud katteriie ja tikkija-perenaine

Pilk ajalukku 9. Mööbel, tikitud katteriie ja tikkija-perenaine

Tänane postitus on väike aga oluline kõrvalepõige vaipade juurest. Seekord kirjutan ma tikitud mööblikangast. 1936. aasta 30. aprilli ajalehest “Uus Eesti” saame teada: Rakü näitus tõi vaataja silma ette kõik nood kunstipärased esemed, mis on määratud selleks, et nad kaunistaksid meie kodusid ja meid endid, olles ühteaegu tarbe- kui ka kunstiesemeiks. Rakenduskunst tungib üha rohkem…