Pilk ajalukku 23. Hilda Kamdron

Aasta tagasi siinses ajaveebis kunstnik Aarne Mõttusest kirjutades mainisin rahvarõivaid kujutavaid värvitahvleid etnograaf Helmi Kurriku 1938. aastal ilmunud raamatus “Eesti rahvarõivad”. Nende tahvlite autorid on Hilda Kamdron ja Aarne Mõttus. Seekordne sissekanne on Hilda Kamdronist.

Hilda Kamdroni (ka Ilda, 1901-1972) elu ja tegevust on vähe uuritud. 1996. aastal välja antud “Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafilises leksikonis” tema kohta artiklit ei ole. Põneva loo “Hilda Kamdroni põlemata pärlid” on kirjutanud Enn Lillemets 2007. aastal. Lisaks veel on põgusaid mainimisi siin ja seal.

Hilda Kamdroni on nimetatud unustatud kunstnikuks. Unustus iseenesest on suhteline – see sõltub arvaja oma maailma ulatusest. Tundub, et huvi Hilda Kamdroni vastu on viimasel ajal kasvanud. Ositi on selle taga soov esile tõsta naiskunstnikke ja leida nende elus traagikat.

Hilda Kamdroni loomingust rääkides nimetatakse akvarellportreid, graafikat, pliiatsijoonistusi, arstiteaduslikke jooniseid, assamblaaže. Tema erilise oskusena tuuakse välja ülitäpset jäljendamisoskust – ta suutis pisiasjadeni kujutada paberrahasid, mängu- ja maakaarte, ajalehetükke jm. See oskus tuli talle kindlasti kasuks nii arstiteaduslike jooniste tegemisel kui ka rahvarõivaste kujutamisel.

Helmi Kurriku raamatus on rahvarõivaid kujutavate tahvlite I-VIII autoriteks märgitud niisiis Hilda Kamdron ja Aarne Mõttus (raamatus Arno Mõtus). Eesti Rahva Muuseumi kogus on hoiul nende originaalid – akvarellid ERM EJ 129:13 kuni ERM EJ 129:20. Muuseumide Veebiväravas MuIS on piltide autoriks märgitud Aarne Mõttus. Kirjete kommentaarist võib lugeda: “I. Kamdroni ja A. Mõtuse joonistatud rahvarõivaste tahvlid “Eesti rahvarõivad” jaoks”. Hilda Kamdroni autorina märgitud ei ole. Võimalik, et need kirjed MuiS-is on praegu veel poolikud ja täpsustamata. Raamatusse trükitut uskudes on akvarellid siiski kahasse tehtud. Oleks huvitav teada, milline on nende tegemisel Hilda Kamdroni roll ja mida tegi Aarne Mõttus.

On veel teinegi komplekt tahvleid ja nende autoriks on märgitud Hilda Kamdron (ERM EJ 129:1 – ERM EJ 129:12). Seekord ei ole Aarne Mõttust autorina nimetatud ja kommentaar on taas: “I. Kamdroni ja A. Mõtuse joonistatud rahvarõivaste tahvlid “Eesti rahvarõivad” jaoks”. Neist illustratsioonidest on viis akvarellid ja seitse vasegravüürid. Neil on kujutatud samad rahvarõivad samades rühmades nagu esimeses komplektis, kuid näod ja kehahoiakud on teistsugused. Ka inimeste asetus pildil on teistmoodi ning erineb ka taust – Hilda Kamdronile omistatud tahvlitel on see rikkalikum ja hõlmab kogu pildipinda.

Rahvarõivastega oli Hilda Kamdron tegelenud juba enne Helmi Kurriku raamatule kaastöö tegemist. Nimelt oli ajakirja “Taluperenaine” toimetus 1934. aastal otsustanud vastukaaluks stiliseeritud rahvarõivaste kasutamisele hakata hea seisma selle eest, et valmistatavad rahvarõivad vastaksid materjalilt, lõikelt, mustrilt ning tööviisilt ehtsatele rahvarõivastele. Selleks loodi asjatundjate toimkond, kuhu kuulusid teiste seas Helmi Kurrik ja Hilda Kamdron. Võeti endale ülesandeks töötada välja 15 rahvarõiva komplekti. Need trükiti eri lehtedele ja anti tasuta kaasa kõigile tellijatele. Üks värvitahvlite autoritest oli Hilda Kamdron.

1957. aastal anti paljude autorite osavõtul välja raamat “Eesti rahvarõivaid XIX sajandist ja XX sajandi algult”. Hilda Kamdron oli üks selles raamatus avaldatud värviliste illustratsioonide autoritest. Ajale iseloomulikult on autorite loetelus (lk. 5) märgitud lisaks perenimele eesnimest vaid esitäht. Illustratsioonide juures ei ole autorit märgitud. Seetõttu ei selgu raamatust, millised neist on Hilda Kamdroni tehtud.

Alanud aasta sügis-talvel on Kumu kunstimuuseumis tulekul Eero Epneri kureeritav näitus “Kuidas kadus Tartu. Hilda Kamdroni traumatsüklid”. See annab võimaluse tutvuda ühe osakesega kunstniku loomingust. Loodetavasti leiab edaspidi põhjalikumat uurimist ja tutvustamist ka tema tegevus rahvarõivaste vallas.