Pilk ajalukku 11. Kunstnik Aarne Mõttus

Sissejuhatuseks paarile järgnevale vaibateemale kirjutan seekord kunstnik Aarne Mõttusest (ka Arne, Mõtus, 1900-1987).

“Eesti kunsti- ja arhitektuuri biograafiline leksikon” (1996) annab teada, et Aarne Mõttus oli tarbekunstnik ja -graafik. Lõpetas arvatavasti 1930. aastal Viini kunsttööstuskooli. Enne seda õppis ta aastatel 1922-1926 Tartu Ülikoolis.

Andmed Aarne Mõttuse kohta on leksikonis (ja üleüldse) üsna puudulikud. Olulise täpsutusena olgu siinkohal välja toodud, et aastatel 1922-1924 õppis ta Tartu Ülikoolis matemaatikat ja 1924-1926 kunstiajalugu ning arheoloogiat professorite Helge Kjellini ja Aarne Tallgreni juhtimisel. 1925. aastast 1928. aastani oli Aarne Mõttus Eesti Rahva Muuseumis etnograafiliste kogude joonistaja. 1933. aasta suvel reisis Aarne Mõttus koos Ilmari Mannineniga erinevates Eesti kihelkondades joonistades üles põllutöö- ja kalapüügiriistu, ehitisi jms. Joonistusi on Aarne Mõttus teinud ka Tartu Ülikooli arheoloogiakabinetile.

Rahvakunstiga tegeledes tekkis tal huvi eesti tarbekunsti vastu. ERM-i direktori Ilmari Mannineni ettepanekul sõitis ta Haridusministeeriumi stipendiaadina õppima Viini, kus ta alustas õpinguid esmalt kujutavate kunstide akadeemias (1928-1929) ja seejärel Viini kunsttööstuskoolis (1929-1931) keskendudes tekstiilile, moele ja sisearhitektuurile. Rööbiti sellega õppis ta teatridekoratsiooni ja -kostüümi professor Oskar Stranadi (Viini riigiooper) ateljees ja töötas arhitektuuri alal professor Josef Hoffmani ateljees. Eestisse naases Aarne Mõttus 1932. aastal ja tegutses Tartus sisearhitekti ja tarbegraafikuna. 1933. aastal käis ta koos Ferdinand Linnusega Karula kihelkonnas ja tegi jooniseid mesindusest. 1934. aastal asus ta elama Tallinna.
Kunsti oli Aarne Mõttus lisaks Viini kunsttööstuskoolile õppinud Konrad Mägi eraateljees.

Tegevusest etnograafia vallas on leksikonis märgitud vaid, et Aarne Mõttus kujundas 1938. aastal imunud raamatu “Eesti rahvarõivad” kaane. Tegelikult oli tema panus suurem. Samas Helmi Kurriku kirjutatud raamatus on Aarne Mõttuselt ka kaheksa rahvarõivaid kujutavat värvitahvlit (need on tehtud koos kunstnik Hilda Kamdroniga). Juba varem oli ta teinud 13 rahvarõivaste joonistust 1927. aastal välja antud Ilmari Mannineni raamatu “Eesti rahvariiete ajalugu” juurde kuulunud “Eesti rahvariiete albumi” jaoks.
Mõlemad raamatud on olnud väga olulised teabeallikad rahvarõivaste tegijatele läbi aastakümnete. Ilmari Mannineni raamatust andis Eesti Rahva Muuseum välja kaks uustrükki – 2009. ja 2017. aastal. Helmi Kurriku “Eesti rahvarõivastest” anti kordustrükk välja Rootsis 1979. aastal.

1930. aastatel ei olnud selgelt välja kujunenud eraldi valdkondadena moe-, kostüümi- ja tekstiilikunst. Kunstnikud olid tegevad mitmes erinevas vallas ning oma panuse tarbekunsti valdkonda andsid ka kujutavad kunstnikud. Aarne Mõttusegi tegevus oli mitmekülgne. Lisaks eelpool nimetatule kujundas ta plakateid ja nahkesemeid, kavandas talumööblit, oli näituste kujundaja ning Rakenduskunstnike Ühingu abiesimees ja esimees. Aastatel 1934-1936 töötas Aarne Mõttus teatris “Estonia” luues lavakujundusi ja kostüüme (mingil põhjusel on EKABL-is kirjas, et ta töötas “Estonias” kostümeerijana).
Teatrikunstnik Kustav-Agu Püüman on Aarne Mõttuse loomingu kohta kirjutanud: Mõttuse loomelaad erines teistest tunduvalt, teda on nimetatud kunstnik-arhitektiks, ja ta tegi lisaks ka raamatugraafikat. Mõttuse kujundusi iseloomustavad monokroomsed monumentaalsed dekoratsioonilahendused ja lihtsad kostüümikavandid. Arhitektuurne ja suurejooneline oli ka Mõttuse tehtud tagasihoidlikes toonides kujundus Evald Aava ooperile “Vikerlased”, juhtmotiiviks viikingi laeva kujutis. Kostüümid mõjuvad vaoshoitult nii vormis kui värvis, kõik see harmoneerus hästi ooperi muusikaga. Mõttuse kostüümidele oli iseloomulik dekoratiivse ornamendi kasutamine. Ajaloolist kostüümi oskas ta maitsekalt lava jaoks kõigest üleliigsest “välja puhastada”. (“Estonia esimene sajand” 2007, lk. 194-195)

Ooperi “Vikerlased” tõi 1935. aastal “Estonia” lavale Hanno Kompus. Selle lavastuse puhul võib näha sidet Aarne Mõttuse varasema tegevusega – küllap oli siin abi kunagi omandatud teadmistest etnograafia ja arheoloogia vallas.

Aarne Mõttus lahkus Eestist 1944. aastal ja suri 1987. aastal USA-s.

Need eelnevad read ja pildid on vaid põgus ja katkendlik ülevaade Aarne Mõttusest. Puudutasin siin vaid tema tegemisi, mis seotud etnograafiaga. Aarne Mõttuse elu, looming ja korralduslik tegevus vääriksid põhjalikumat uurimist.