Pilk ajalukku 14. Mõttuse – Risbergi põrandavaip

Olen kirjutanud kahest Aarne Mõttuse kavandatud vaibast. Nüüd tuleb juttu kolmandast. Kui eelmised olid seinavaibad, siis seekord on tegemist põrandavaibaga.

1939. aasta novembris tellis Vabariigi Presidendi Kantselei Linda Risbergi põranda- ja seinavaibatööstuselt villase sõlmtehnikas põrandavaiba kantseleihoone koosolekutesaali eesruumi. Vaiba kavandi autor oli kunstnik Aarne Mõttus. Teadaolevalt ei ole see vaip säilinud ja seetõttu on selle kujunduse kohta raske midagi öelda. Teada on, et vaiba suurus oli 6.1 x 6.6 meetrit ning arvatavasti oli selle sõlmimisel kasutatud muu hulgas kollast värvi lõngu. Vaiba valmistamisel tekkisid sobiva lõnga puudumise tõttu probleemid. Alustatud töö tuli kahel korral üles harutada ning tööjoonist tuli muuta. Sellest hoolimata oli 9. maiks valmis sõlmitud 31 ruutmeetrit. Vaip võeti vastu 1. juunil 1940. aastal. Võib oletada, et see jõuti asetada omale kohale eesruumi põrandale enne, kui nõukogude võim kantselei hoone üle võttis. Vanim pilt, mis ma eesruumist leidnud olen, pärineb 1946. aastast. Sama vaip kattis eesruumi põrandat veel 1992. aastal. Paar aastat hilisematel fotodel seda enam ei ole. Vaiba saatus ei ole mulle kahjuks teada. Oletatavasti on fotodel olev vaip see, mis valmis 1940. aastal Risbergi vaibatööstuses Aarne Mõttuse kavandi järgi.

Järgnevalt mõne sõnaga Risbergi vaibatööstusest.

Linda Risberg-Maasepa (1917-2005) emal Ida Riisbergil (1887-1938) oli olnud vaibatöökoda Nõmmel Palli tänav nr. 5 abikaasa Aksel Riisbergi majale juurde ehitatud toas. Vaipasid valmistati seal tellimise peale. Lattu tagavaraks neid ei tehtud. Kui oli tellimusi, siis töötas töökojas 6-7 inimest.
Ida Riisberg suri 1938. aasta märtsis. Pärast ema surma võttis Linda Risberg tema vaibatööstuse üle tegutsedes Nõmmel aadressil Mängu 15. Linda Risberg õppis Tartu Ülikoolis majandustteaduskonnas aastatel 1937-1939 ja uuesti alates aastast 1940. Võimalik, et paus õpingutes oli põhjustatud vajadusest jätkata ema tööd. 1939. aastal abiellus Linda Risberg Erik Maasepaga ja neil sündis 1942. aastal tütar Tiina-Maria.

Risbergi vaibatööstuses oli sõlmitud põrandavaipasid mitmele riigi-, omavalitsus- ja eraasutusele. Kantseleihoone koosolekute saali eesruumi vaiba valmistamisega seotud kirjavahetusest selgub, et Risbergi vaibatööstuses oli varemgi presidendi kantselei tellimusel vaipasid tehtud. Seega võis kantseleihoones olla teisigi sama töökoja vaipu. Ettevõtte vaibad olid väljas Tallinna ja Tartu näitustel ning saanud seal auhindu.
Linda Risberg-Maasepp lahkus Eestist 1944. aastal koos mehe ja tütrega esialgu Rootsi ja sealt edasi Austraaliasse. Koosolekutesaali eesruumi vaiba valmistamise ajal oli Linda Risberg-Maasepp 22-aastane. Me ei saa iial teada, milline oleks olnud tema panus Eesti tekstiilikunsti, kui ajaloo kulg oleks teistsugune olnud.
Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et ettevõtjana olid nii Ida Riisberg kui Linda Risberg-Maasepp 1930. aastatel tööandjad paljudele naistele. Teada on, et viimasel neljal aastal töötas vaibatööstuses 20 naist. Nende tööelu pärast vaibatööstuse tegevuse lõppemist ei ole teada, kuid võib arvata, et nii mõnigi neist jätkas tööd käsitöömeistrina ja võib-olla on mõni neist osalenud sõjajärgsete eesti tekstiilikunstnike teoste valmistamisel. See teema väärib uurimist, sest tekstiilikunstnike jaoks, kes ise oma töid ei valmista, on oskuslikud meistrid kuldaväärt ning nende nimed väärivad jäädvustamist.