Pilk ajalukku 19. Põrandavaip Tallinna raekojas

1936. aastal kinkis Kreenholmi puuvillasaaduste manufaktuuri valitsus Tallinna linnale raekoja saali kaunistamiseks sõlmtehnikas idamaises stiilis põrandavaiba. Vaiba suurus oli 4,5 x 5,5 (teistel andmetel 5 x 6) meetrit ning see oli tehtud Kreenholmi vabriku eritellimusel proua Riisbergi töökojas. Valmistamiseks olid valitud tumedamates toonides lõngad, et vaip oleks kooskõlas raekoja vana ajaloolise saali üldilmega. Volikogu saalis, mille põrandat vaip kattis, toimusid linnavalitsuse koosolekud, kuid kolmapäeviti ja laupäeviti ka abielude registreerimised. Ajakirjanduse andmetel arvati vaiba turuhinnaks olevat umbes 2000 krooni.

Ettevõte, kus vaip valmistati, kuulus Ida Riisbergile (1887-1938). Ajakirja “Huvitav Žurnaal” moeleheküljel tutvustatakse teda nõnda:
Pealinna iseseisvalt töötavaid naisi.
Käesolevaga alustame seltskonnas hästi tuntud, iseseisvalt tegutsevate daamide piltide avaldamist.
Pr. IDA RIISBERG mustast cloque’st õhtukleidis, mille eriliseks vooruseks on oma lihtsusega paeluv suursugune elegants.
Pr. I. Riisberg on Nõmmel Palli tän. 5 asuva Pärsia Vaibatööstuse omanik ja töö juht. Tööstuse toodetes kajastub omaniku arenenud maitse kauneis värvide kombinatsioonides.

Samast töökojast oli pärit 1940. aastal presidendi kantselei hoone teise korruse eesruumi valmistatud põrandavaip, millest olen varem kirjutanud – toona oli töökoja juhiks Ida tütar Linda Risberg-Maasepp.

Ajaloolase Zurab Jänese sõnul oli vaip raekoja saali põrandal kuni 1970. aastani. Seejärel kolis linnavalitsus raekojast välja. Arvatavasti viidi vaip üle Raekoa platsi Raeapteegi peal asuvatesse ruumidesse, kus toona asus Tallinna Arhitektuuri Mälestusmärkide Kaitse Inspektsioon. 1980. aastatel kolis inspektsioon teisel pool tänavat olevasse majja (Raekoja plats nr. 12). Küllap viidi siis ka vaip sinna üle. Hiljem on olnud selles majas Tallinna Muinsuskaitseamet ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. 2008. aastal andis viimane oma majas oleva vaiba tagasi raekojale. Raekoja perenaise Elvira Liiveri ja sisearhitekt Leila Pärtelpoja soov oli see uuesti raekojas kasutusele võtta. Aastakümnetega tugevasti määrdunud ja kulunud vaip puhastati Ennistuskojas “Kanut”. Samal ajal tehti see ka väiksemaks.

Praegu asub vaip külastajatele nähtaval kohal raekoja esimesel korrusel. Hoolimata kulumisest on tegemist Eesti tekstiiliajaloo seisukohalt väga olulise vaibaga, sest teadaolevalt on see ainus säilinud Riisbergi vaibatööstuses valmistatud vaip.

Suur tänu Zurab Jänesele, Elvira Liiver Holmströmile, Heige Peetsile ja Oliver Orrole artikli kirjutamiseks vajaliku teabe jagamise eest!