Pilk ajalukku 7. Kodutütarde kingitus Mari Raamotile

Kirjutasin mõnda aega tagasi vaibast, mille kinkisid kodutütred Konstantin Pätsile (vt. siit). See aga ei olnud esimene vaip, mille kodutütred üheskoos kingituseks tikkisid. Aasta varem oli Mari Raamot saanud 65. sünnipäeva kingituseks ristpistes tikitud seinavaiba, mis oli tema jaoks kavandatud ja mille valmistasid kodutütred ühistööna.

Mari Raamot (1872-1966) oli Eesti seltskonnategelane ja kodundusõpetaja, Eesti naisriigikaitse liikumise alusepanijaid, Naiskodukaitse esinaine aastatel 1927–1936. Nõnda võtab entsüklopeedia lühidalt kokku tema tegusa, põneva ja Eestile pühendatud elu. Mari Raamotist võib pikemalt lugeda näiteks siit. Praeguse kirjatüki taustaks olgu veel nimetatud, et Mari Raamot oli ka Kodutütarde liikumise üks asutajaid ning temalt pärineb organisatsiooni nimetus.

Mari Raamotile vaiba tikkimise mõtte algatasid Tartu kodutütred eesotsas peavanema Salme Pruudeniga (1896-1993). Kavandi tegi kunstnik Eda Nõmmik, kes hiljem teadupärast kavandas ka Konstantin Pätsile tikitud vaiba. Kodutütred alustasid Mari Raamotile vaiba tikkimist 13. oktoobril 1936. aastal kell 16 Tartu ringkonnas peavanema kodus Pargi tänav nr. 4. Detsembriks olid oma osa tikkinud Tartu, Tallinna, Harju ja Lääne ringkonnad. 1937. aasta jaanuaris oli vaip Paides. Viimasena tikkisid vaipa Petseri ringkonna kodutütred, kes lõpetasid töö 17. veebruaril 1937. aastal kell 12 Petseri maleva majas. Vaiba tikkimisest võttis ühtekokku osa 529 kodutütart ja vanemat üle Eesti ning sellele kulus 9525 tundi. Vaip rändas läbi kõik ringkonnad peale Saaremaa, kuhu ei olnud võimalik seda halbade jääolude tõttu saata.

Petseri ringkonna kodutütred koos vaibaga (foto: EFA.140.A.421.44, Rahvusarhiivi filmiarhiiv)

Valmis vaiba pikkus oli 3 meetrit ja kõrgus 2 meetrit (teistel andmetel 2,5 x 1,5 m). See oli sinistes värvitoonides, mille hulka oli segatud pruuni ja roostepruuni. Vaiba pind oli jagatud viieteistkümneks osaks – igale ringkonnale oma nimetusega väli. Ringkonnad tikkis oma välja ja lisaks veel osa vaiba keskkohast. Nimetustega väljade vahel olid ornamendid kodutütarde riietuse värvides – hall, sinine, kollane. Vaiba keskosas oli eestipärane ornament. Selle kohal tähed M ja R ning all aastaarv 1937. Alumisse serva tikiti kiri KODUTÜTRED.

Mari Raamotile tikitud vaip (foto Mari Raamoti raamatus “Minu mälestused” 1962, lk. 319)

Vaiba tikkimisega taheti anda kodutütardele võimalust ühiselt rakendada üht oma tähtsamaist põhimõtetest – kodutütar austab vanemaid. Teiseks sooviti kodutütreid üle riigi liita ühe kindla ülesande teostamiseks.

Vaiba andis Tallinnas 7. märtsil 1937 kodutütarde organisatsiooni 5. aastapäeva tähistamise õhtul Mari Raamotile pidulikult üle kodutütarde peavanem Salme Pruuden. Ühtlasi andis ta Mari Raamotile albumi, mille kodutütred olid koostanud. Selles oli ülevaade vaiba valmimisest ringkondades nii sõnas kui pildis.

Mari Raamot lahkus Eestist 1944. aastal. Paguluses rippus vaip Mari Raamoti toa seina. Tema matuse ajal New Yorgis Universal Chapeli matusemajas 16. märtsil 1966. aastal oli vaip kinnitatud seinale Mari Raamoti avatud puusärgi taha.

Similar Posts

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.