Pilk ajalukku 4. Edelgard Nõmmik

Eelmistes postitustes kirjutasin ma kahest riigipea K. Pätsile kingitud vaibast. Üks neist oli kodutütarde ühine kingitus. Teise kinkisid Saaremaa naiskodukaitsjad ja kodutütred. Mõlema vaiba autor oli kunstnik Eda Nõmmik Tartust. Aga kes oli Eda Nõmmik? Eda, Edda, Eddi, Eddy, Ede … Edelgard Nõmmik.

Edelgard Nõmmik (neiupõlvenimega Kruus) sündis 1902. aastal Tallinnas. 1928. aastal lõpetas ta Kõrgema kunstikooli “Pallas” maali eriala Rudolf Parise õpilasena. Varem oli olnud tema õpetajaks ka Nikolai Triik. Üheaegselt Edelgard Nõmmikuga lõpetasid “Pallase” Anna Lukats-Laigo (samuti maali eriala õppides Nikolai Triigi ja Rudolf Parise ateljees), Karin Luts (maal, Konrad Mäe ja Ado Vabbe ateljee) ja Natalie Verhoustinskaja (skulptuur, Anton Starkopfi ateljee). Kõik neli noort naist ja neile lisaks kaks aastat varem lõpetanud Anita Laigo on viimasest rääkiva postituse esimesel fotol. Edelgard Nõmmiku ja Anna Lukats-Laigo tööd olevat jätnud võrdlemisi keskpärase mulje ja selle võimalikuks põhjuseks peab kunstiteadlane Tiina Nurk nende õppimist Rudolf Parise ateljees. Keeruline on seisukohta võtta, sest mulle teadaolevalt ei ole säilinud ühtegi Edelgard Nõmmiku maali ega muud teost. “Pallases” omandas ta ka joonistamisõpetaja kutse. 1927. aastal abiellus Edelgard maalikunstnik Juhan Nõmmikuga ning 1938. aastal sündis neile tütar Elin.

Edelgard Nõmmik osales 1923. ja 1925. aastal kunstikooli “Pallas” õpilastööde näitusel. 1933. aastal olid kunstiühingu “Pallas” 15. kunstinäitusel väljas tema loodud vaiba- ja aknaeesriiete kavandid. Vaibakavanditega astus ta üles ka kaks aastat hiljem RaKÜ 2. üldnäitusel.

Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts andis 1931. aastal välja mapi “Vaibakirjad I”, milles on neli vaibakavandit E. Nõmmikult. Teised autorid on antud koos eesnimedega. Küllap on E. Nõmmiku all esinev autor Edelgard Nõmmik (vt. ka E. Pedak “Eesti professionaalse tekstiilikunsti sünd ja kujunemine 1940. aastani” lk. 91). Teiste kavandite autoriteks selles mapis on Viida Pääbo-Juse, Richard Wunderlich, Adamson-Eric, Peet Aren, Rudolf Lepvalts, Karin Luts, Peet Aren, Ado Vabbe.

1935. aastal pälvis Edelgard Nõmmik Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatud tekstiil-kodukäsitöö kavandite võistlusel 1. auhinna 150 kr. (kunstnik Karin Luts sai samal võistlusel Välisministeeriumi väliskaubanduse osakonna auhinna 100 kr.).

Edelgard Nõmmik tegi kaastööd ajakirjale “Taluperenaine”, milles ilmusid tema kavandid ja tööjuhendid vaipade ning padjakatete telgedel kudumiseks. Samuti on ta kavandanud filee- ja heegeltehnikas ning tikitud linikuid. Töökirjeldused näitavad, et ta pidi olema kangakudumist õppinud ja seda juba 1930. aastate alguseks. Meenutagem, et Edelgard Nõmmiku koolikaaslane “Pallasest” Anita Laigo lõpetas pärast “Pallast” Tartu Naisühingu käsitöökooli kangakudumise osakonna. Tartlasena võinuks Edelgard lõpetada sama kooli. Põgus pilguheit lõpetanute nimekirjale küll tema nime sealt ei tuvastanud, kuid eks kursuseid ja koole oli toona teisigi.

1944. aastal lahkus Edelgard Nõmmik koos abikaasa ja tütrega Rootsi, kus ta töötas reklaamikunstnikuna ühes Stockholmi äris. Paguluses tegi ta koostööd ajakirjale “Triinu” luues vaipade, padjakatete ja linikute kavandeid. Samuti aitas ta kaasa “Triinu” käsitöönäituste korraldamisel. Edelgard Nõmmik suri 1992. aastal.

Huvitavaks küsimuseks jääb, miks ei jätkanud Edelgard Nõmmik pärast “Pallase” lõpetamist maalikunstnikuna. Kui ta ise selle kohta kommentaare ei ole andnud, siis jääb meil üle vaid oletada. Oletused aga põhinevad pahatihti meie enda arusaamadel, eelistustel või hirmudel. Eesti kunstiajaloolaste huviväljast tundub ta olevat kadunud kohe pärast “Pallase” lõpetamist ja tekstiilikavandite loomisele asumist. Ma ei ole leidnud seni isegi mitte kriitikat tema tööde aadressil. Ehk oli tema tekstiilivaldkonda suundumise põhjuseks, et ajakirjad otsisid kunstiharidusega inimesi, kes neile kavandeid teeks? Kui on pakkumine tööks ja loominguliseks eneseväljenduseks, siis miks mitte seda võimalust kasutada? Osalemine näitustel ja konkursil näitab, et ta oli ka ise hakkaja ennast tekstiili vallas teostama. Ei ole teada, kui paljudesse kodudesse Edelgard Nõmmiku kavandite alusel sisustustekstiile tehti. Kui neid valmistati, siis see kahtlemata mõjutas Eesti inimeste maitset.