Kirikutekstiilid 1. Käsitöövaibad altariruumis
See postitus on algselt avaldatud 28. aprillil 2020. aastal minu Kirikutekstiilide ajaveebis. Kuna postituse sisu haakub minu praeguse uurimistööge vaipade vallas, siis avaldan selle siin uuesti – kohendatuna ja täiendatuna.
Varasemalt olen kirjutanud lõimeripsvaipadest kiriku pikihoones. Vaipu võib leida kiriku seinte vahel mujaltki. Seekord suundume kooriruumi ja heidame pilgu esmalt altarivaipadele. Need on vaibad, mis asuvad seespool altariaeda ja neile astub kirikuõpetaja jalg. Kirikulised altarisse ei lähe ning kaugelt kirikupingist altarivaibad neile enamasti kätte ei paista. Küll aga on altarivaip silme ees neil, kes kogunevad altari äärde – armulaualised, ristitavad ja nende lähedased, leerilapsed ning noorpaarid.
Enamasti on Eesti kirikute altarites vabrikutes toodetud vaibad. Need on ostetud poest ja on sarnased vaipadele, mis on me kodudes (või vanavanemate kodus). Vahel harva aga on altaris käsitööna valminud vaip. Ka sel puhul ei ole altarivaibal erilist kiriklikku mustrit. Vaiba valmistamiseks on kasutatud mõnda ilusat kirikusse sobivat kavandit. Samasuguste mustritega vaipasid on olnud ka Eesti kodudest.
Tutvustan siin tikitud altarivaipasid, mida oma kirikukülastustel kohanud olen.
Ridala kiriku vaiba tikkis õpetaja Arved Pauli perekond umbes aastatel 1956-1960. Vaiba muster on võetud ajakirjast “Taluperenaine” (1940, nr. 4). Kavandist erineb vaip nö. äralõigatud nurkade poolest. Kuna vaip on vana ja väsinud (kulunud, pleekinud), siis on kogudusel kavas teha sama mustri järgi altarisse uus vaip.
Imeilus tikitud vaip on Pilistvere kiriku altaris. Selle valmistajad ja valmistusaeg on mulle kahjuks teadmata. Ka ei ole mu pilgu alla sattunud mustrit, mille järgi see tikitud on. Usun, et muster on avaldatud kusagil ajakirjas, sest samasuguseid vaipasid (küll teistes värvides) olen näinud fotodel. Kui kellegil on kodus selline vaip või teab mustri päritolu, siis palun mulle sellest teada anda. Olen väga tänulik iga viite eest!
Pindi kirikus on kaks altarivaipa. Otse altari ees oleva vaiba tikkis kirikuvanem Eha Harak 1980. aastatel.
Teise altarivaiba tikkis Pindi koguduse õpetaja Laine Villenthal 1990. aasta paiku. Kui ma eelpool nimetasin, et altarivaipadel ei ole erilist kiriklikku mustrit, siis see vaip on erand – mustrisse on tikitud tekst Vanast Testamendist Teisest Moosese raamatust: “VÕTA KINGAD JALAST, SEST PAIK, KUS SA SEISAD, ON PÜHA MAA!” (2Ms 3:5).
Viimane vaip, millest ma seekord kirjutan, on Kuusalu kiriku pruudivaip. Selle vaiba tikkisid 1957.-58. aastal koguduse naised. Ehkki nimetus on sel vaibal “pruudivaip”, kasutati seda ka muudel pidulikel sündmustel lisaks laulatusele. Kui eelpool nimetatud vaibad on kasutusel altaris, siis Kuusalu kiriku pruudivaip laotati altariaia ette – kohale, kus pruutpaar laulatuse ajal seisab. Vaiba sünniloost on kirjutanud Ester Paenurm ajalehe “Eesti Kirik” 2000. aasta 15. novembri numbris. Toon siin välja mõned faktid tema artiklist. Vaip tikiti ristpistes villaste lõngadega. Alusmaterjaliks kasutati suhkrukotte, mis harutati lahti ja õmmeldi omavahel kokku. Muster oli Ester Paenurme mäletamist mööda pärit arvatavasti ühest saksa ajakirjast. Lõngad koguti annetusena, need värvis vajalikesse toonidesse koguduse õpetaja Eduard Salumäe abikaasa Johanna.
Selle vaiba mustri leidsin ajakirja “Nõukogude Naine” 1955. aasta veebruarinumbri tagakaanelt. Vaiba kavandi autor on Eesti tekstiilikunstnik Galina Leškina (1925-2009). Aga nagu ikka käsitöö puhul kipub juhtuma – kavand ei ole vaibaks saanud üks-ühele, vaid seda on pisut muudetud. Selle eesmärk oli ilmselt teha pikem vaip, kui G. Leškina muster võimaldas.
Sarnaselt Ridala kiriku vaibale on ka Kuusalu kiriku pruudivaip aja jooksul kahjustada saanud. 2021. aasta sügisel korraldas Muinsuskaitseamet tekstiilikonservaator Janika Turu juhendamisel vaiba restaureerimise töötoa. Seoses sellega oli tore ülevaade vaiba loost ETV saates “Maahommik” (alates saateminutist 13:10).
Ehk innustab siinne vaipade tutvustus mõnda kogudust oma kodukirikusse vaipa tikkima. See on päris suur töö, aga hulgakesi tehes rõõmsalt teostatav.