Pilk ajalukku 6. Kirjutuslaua vaip

Aasta oli siis 2004, kui ma käisin Tallinna lähistel Rannamõisa kirikus sealsete tekstiilidega tutvumas. Altariesisel astmestikul oli huvitava kujuga vaip. Sobis see sinna kenasti ehkki ei tundunud just selle asukoha jaoks tehtud. Alles hulk aega hiljem sain ma teada, millega on algselt tegemist olnud – see on kirjutuslaua vaip.

Kirjutuslaua vaipasid valmistati 1930. aastatel ja neid iseloomustab laua alla ulatuv osa.

Ajakirja “Maret” 1935. aasta 9. numbris on kunstnik Anita Laigo loodud kirjutuslaua vaiba ja toolipadja mustrid. Vaiba valmistamiseks pakkus ta välja tikkimise rist- või keelimpistes. Sama mustri järgi võis vaiba ka põimida. Vaiba valmistamiseks soovitas Anita Laigo kasutada kodumaa vaibalõngasid ja värvid on antud villatööstuse “Ekstra” värvikaardi järgi. Peamiselt on kasutatud pruune toone. Vaiba mustriskeemi ei ole mustrilehele lisatud, vaid seda oli võimalik saada toimetusest üheks nädalaks mahajoonistamise eesmärgil 75 sendi eest.

Üks selle mustri järgi valmistatud vaip on olemas Eesti Spordimuuseumi kogus. Selle vaiba tikkis Anne-Marie Männik ning see kuulus sporditegelase Elmar männiku mööblikomplekti juurde (vt. MuIS).

Rannamõisa kiriku vaibale pisut sarnase mustriga vaip on “Käsitöölehe” 1935. aasta viimases numbris. Kavandi autorit ei ole seekord märgitud. Vaip on mõeldud valmistamiseks keelimtehnikas. Tikkimiseks soovitatakse kodumaa lõngu: “Kodumaa lõngadest leiame igati vastavat materjali ka kelimtööks, mispärast ei tarvitse siin sugugi välismaa lõngu eelistada või paremaks pidada.” Lähemalt tutvustatakse ka keelimtööd ennast. Värvid on selle vaiba puhul kirevamad – mustjaspruuni kõrval on tuvisinine, oliivroheline, tumepunane, samblaroheline, vanakuld ja beež. Värvid on toodud “Ankur” värvikaardi järgi. Ka siin on lisatud vaibale toolipadja kavand. Nii vaiba kui ka toolipadja mustriskeemid on olemas mustrilehel.

Selle kavandi järgi valmistatud vaipa ja toolipatja mul näidata ei ole. Lisan siia pildi ühest sarnasest keelimpistes tikitud toolipadja kattest, mis on Eesti Ajaloomuuseumi tekstiilikogus (vt. MuIS).

Ma ei tea, kas kellegi kodus on veel kirjutuslaua vaip säilinud. Mõnes peres taastatakse 1930. aastate sisekujundust ja päris paljudel on alles ka toonast mööblit. Kui on alles ja kasutusel kirjutuslaud, siis miks mitte valmistada või tellida meistrilt selle juurde ka vastav vaip ja toolile padi.

Väljavõtted ajakirjadest pärinevad DIGAR-ist.