Pilk ajalukku 16. Presidendi töökabineti seinavaibad

Presidendi kantselei hoone koosolekute ruumi ja kabineti seinad kaeti maja valmimise ajal Adamson-Ericu kavandatud ja Pärnu Linakombinaadis kootud tekstiiltapeetidega. Koosolekute ruumi tapeet oli beeži värvi ja sellel olid vapilõvide kujutised. Töökabineti seinakate oli sinine ning viikinglaeva ja mõõga kujutisega. Nendest tapeetidest võib lugeda minu artiklist eelmisel aastal ilmunud “Muinsuskaitse aastaraamatus” (lk. 76).
Paraku küll ei jõudnud piiratud mahu tõttu artiklisse kõik, mis mul nende tapeetide kohta teada on. Ehk kirjutan neist kunagi kusagil pikemalt ja põhjalikumalt.

Siinse ajaveebi postitustes olen kirjutanud kahest 1930. aastate lõpus koosolekute ruumi kavandatud seinavaibast, millest lepingusõlmimise vaip jäi teostamata ja vapivaip valmis alles 2002. aastal. Seekord tuleb juttu presidendi töökabineti seinavaipadest.

Enne sõda tehtud fotodel on näha, et töökabinetis presidendi laua taga seinal oli Eesti Vabariigi vapi kujutisega vaip. On arvatud, et selle valmistasid kodutütred. Võimalik, et selle arvamuse aluseks on vaibal olev aastaarv 1938. Teatavasti just sel aastal kinkisid kodutütred Konstantin Pätsile enda tikitud vaiba. Kuid kodutütarde kingitud vaibal olid kujutatud viikinglaevad ning vaip pandi üles hoopis Oru lossi. Ka vaipade valmistusviis on erinev – töökabinetis rippunud vaip ei ole tikitud, vaid on valmistatud sõlmtehnikas. On ka väidetud, et töökabineti vaip oli kingitus Konstantin Pätsi 60. sünnipäevaks. See ei ole usutav, sest 1938. aastal sai ta 64. aastaseks.
Rõõmu teeb, et Eesti Vabariigi vapi kujutisega vaip on läbi raskete aegade säilinud. Praegu kaunistab see Konstantin Pätsi järeltulijate kodu.

Ennistustööde käigus presidendi kantselei hoones 2001.-2002. aastal (sisearhitekt Juta Lember, eritingimused arhitektuuriajaloolane Mart Kalm), otsustati, et Eesti Vabariigi vapi kujutisega vaibast koopiat ei tehta. Selle asemel teostati uuesti üks kunstnik Adamson-Ericu kavandi järgi 1937. aastal valmistatud vaipadest.
Nimelt toimus 1937. aastal Pariisi maailmanäitus, kus osalesid ka Eesti kunstnikud. Adamson-Eric tegi selle näituse jaoks rea vaibakavandeid, millest kaks teostati. Üks vaipadest valmis vaibatööstuses “Orient”, teine Ida Riisbergi vaibatööstuses. Mõlemad vaibad olid Pariisis maailmanäitusel väljas ja Adamson-Eric pälvis nende eest audiplomi.

Arvatakse, et vaibad hävisid 1944. aastal, kui märtsipommitamise käigus põles Narva maantee nr. 4 hoones asunud Eesti Kunstimuuseumi mööbli- ja tarbekunstikogu ning dokumentatsioon.

Presidendi kantselei tellimusel otsustati üks neist vaipadest töökabineti jaoks uuesti kududa. Selle mõtte ajendiks oli tõdemus, et II maailmasõja eelset kunstnike vaibaloomingut on vähe säilinud. Vaiba kudusid valmis ARS Vaibastuudio kudujad 2003.-2004. aastal. Võimalikuks sai see tänu asjaolule, et vaiba kavand oli säilinud. Ettevalmistused vaiba kudumiseks tegid tekstiilikunstnikud Peeter Kuutma ja Maasike Maasik. Meenutagem, et samade ennistustööde käigus valmis koosolekute ruumi vapivaip.

Toomas-Hendrik Ilvese saamisega Eesti Vabariigi presidendiks 2006. aastal jäi katki koosolekute ruumi lepingusõlmimise vaiba teostamine. Tema saamine presidendiks mõjutas ka Adamson-Ericu kavandatud vaiba käekäiku – vaip võeti 2006. aastal seinalt maha ning viidi Tarbekunsti- ja Disainimuuseumisse. Seejärel oli vaip välisministeeriumi saali seinal.

2021. aasta novembris, kui presidendiks oli saanud Alar Karis, toodi vaip presidendi kantselei hoonesse tagasi ja ripub taas kohal, kuhu see on valmistatud – presidendi selja taga.