Pilk ajalukku 20. Mari Adamsoni vapivaip

Mäletatavasti kavandas Aarne Mõttus 1940. aastal presidendi kantselei hoone koosolekute ruumi vapivaiba, mis jäi teostamata. Pärast sõda oli koosolekute ruumi otsaseinal vapivaibale mõeldud kohal nõukogude riigitegelaste – Lenini, Stalini ja Kalinini – fotod. 1948. aastast rippus seal õlimaal “Lenin Smolnõis”. Maja oli Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi valduses.

1974. aastal asetati vapivaibale mõeldud kohale vapivaip. Muidugi mõista ei olnud selleks Aarne Mõttuse kavandatud Eesti Vabariigi ja maakondade vappe kujutav teos. 1974. aastal kasutusele võetud vaibal oli Eesti NSV vapp. Vaiba autor oli tekstiilikunstnik Mari Adamson (1908-2000).

Mari Adamsoni vapivaip on poliitilise sõnumiga kunstiliselt heal tasemel teos, mis eristub tema tolle perioodi vaipadest. Mõnevõrra meenutab vapivaip kujunduselt (korrapärane ornament, keskvälja motiiv, vapi realistlik kujutusviis) 1940.-1950. aastate Eesti vaibakunsti ning Mari Adamsoni enese varasemast loomingust eelkõige vaipa “Sõnajalaõis” 1958. aastast. 1970. aastateks olid Mari Adamsoni vaibad muutunud abstraktseteks. Ka poliitilised teemad oli ta jätnud 1940.-1950. aastatesse – aega, mil seda surus jõuliselt peale valitsev riigikord.
Meenutuseks olgu öeldud, et samas saalis ja kõrval olevas kabinetis olid 1930. aastate lõpust seintel Mari Adamsoni abikaasa Adamson-Ericu (1902-1968) loodud vapilõvide ja viikinglaeva kujutistega tekstiiltapeedid, mis 1948. aastal maha võeti. Vaid kümme aastat seintel olnud tapeetide mahavõtmise põhjuseks oli ilmselt soov eemaldada ruumidest Eesti Vabariigile ja riiklikule iseseisvusele viitavad sümbolid.

Tuuled pöördusid taaskord. 1990. aastal võeti Mari Adamsoni loodud vapivaip seinalt. Ajavahemikus 1990-2002 oli sel kohal tekstiilikunstnik Peeter Kuutma 1980. aastal loodud vaip “Põhjala” Tallinna Linnamuuseumi kogust. 2002. aastast on seinal loo alguses mainitud Aarne Mõttuse kavandatud vapivaip.

Mari Adamsoni loodud vapivaip on 1990. aastast Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. Vaip väärib säilitamist ühelt poolt kui suurepärase tekstiilikunstniku Mari Adamsoni teos ja teisalt mõtlemapanev meenutus toonasest ajast.