Pilk ajalukku 3. Saarlaste kingitus presidendile

Kodutütarde vaip ei olnud ainuke, mille riigipea Konstantin Päts kingiks sai.

1936. aastal kinkis Reet Kurrik riigivanemale eesti vöödest valmistatud vaiba. Reet Kurrik (1849–1948) on Eesti tekstiiliajaloos oluline isik. Ta korraldas aastatel 1885-1905 Suure-Jaanis Enge mõisas kangakudumise ja käsitöö kursuseid. Temast kirjutan ehk kunagi edaspidi lähemalt.

1939. aastal kinkisid Oru kodunduskeskkooli õpilased presidendile vaiba, mille nad olid koolis kudunud. Oru kodunduskool avati samal aastal ja see asus Oru lossist umbes kilomeetri kaugusel. Koolimaja hävis II maailmasõja ajal.

1939. aasta augustis käis Konstantin Päts Saaremaal visiidil, kus talle tehti mitesuguseid kingitusi. Muhu saarel Viira külas Ivan Karjase “Tidriku” talus kinkisid kohalikud elanikud talle paari “Muhu toakingi” (“ilustustega Muhu pastlaid”) ja tikitud vaiba.

Kuressaares kinkisid Naiskodukaitse ja Kodutütred presidendile 1,5 x 2 meetri suuruse seinavaiba. Sellel oli kujutatud Saaremaa kaart, kus olid erinevates värvides märgitud kõik Saaremaa kihelkonnad. Vaibale olid kantud ka kõik Saaremaa linnused, Kuressaare loss, tuletornid ning esimese ja teise klassi maanteed. Kalapüügirandu tähistasid kalad, sadamaid ja laevateid purjekad ja aurikud ning Vilsandi saart kajakad. Vaiba parempoolses alumises nurgas oli Saaremaa vapp ja aastaarv 1939. Vaiba üleandmisel tundis K. Päts huvi selle valmistamise käigu kohta ja lubas vaiba panna välja Oru lossi, et ka teised võiksid imetleda Saaremaa naiste meistritööd.

Vaiba kavandi autor oli kunstnik Edda Nõmmik Tartust. Materjalina oli kasutatud A. Trässi villatööstuse lõngu. Vaiba valmistas proua L. Haagivang. Allikatest ei selgu, kas vaip oli kootud või tikitud – erinevates vaiba kirjeldustes on nimetatud mõlemat tehnikat. Foto põhjal võiks oletada, et see oli kootud.

Mõni sõna ka põneva perenimega proua L. Haagivangist. Tõenäoliselt oli vaiba valmistaja 1907. aastal sündinud Liivi Haagivang (sünnipärase nimega Ljubov Üksti, pärit Leisi alevikust). Perekonnanime Haagivang oli ta saanud oma Rõugest pärit abikaasalt Arvolt. Liivi Haagivang oli õppinud Kehtna kodumajanduskoolis ja lõpetanud Tallinna linna naiskutsekooli. Ta oli Punase Risti Saaremaa komitee kangakudumise töökoja tööjuhataja, hiljem Kuressaare tehnikumi kudumise õppejõud ja Kingissepa Tööstuskombinaadi kudumisosakonna juhataja. Liivi Haagivang suri 1972. aastal ja on maetud Puhja kalmistule. Fotod Liivi Haagivangist on olemas Saaremaa Muuseumis ja neid on võimalik vaadata siit ja siit.

Mäletatavasti kodutütred tikkisid vaiba ühistööna ja see oli ristpistetikandis. Ristpiste on küllaltki lihtne tehnika. See tikand ei nõua suurt vilumust ja meisterlikkust. Seepärast oli ka võimalik viikingvaipa valmistada ühistööna. Saarlaste kingitud vaip seevastu on maaliline ning ilmselt valmistatud tehnikas, mis nõuab suuremat kogemust ning on pigem ühe vilunud meistri töö. Lõpetatud koolide põhjal otsustades olid Liivi Haagivangil vastavad oskused ja kogemus olemas.

Teadaolevalt vaip säilinud ei ole. Kui see tõesti viidi Oru lossi, siis jäi see kadunudks või hävis koos Oru lossiga. Õnneks on sellest vaibast olemas foto. See on küll mustvalge ja kehv, kuid ikkagi palju parem kui mitte midagi.

Rubriigid: Ajaveeb, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.